2016 Hiiumaa
Hiiumaa
Hiiumaa põllud on väheviljakad või raskesti haritavad. Seetõttu tuli põllundusele lisaks enamasti ka mujalt sissetulekut hankida. Põlluharimine ja loomapidamine oli Hiiumaal pigem naiste töö, mehed käisid merel või mandril tööl. Kalurid käisid püügiretkedel ka saarest kaugemal. Leivavilja vastu vahetati puuesemeid, tõrva ja kala.
Peamiseks igapäevatoiduks olid Hiiumaa taluperedes teraviljaroad – pudrud ehk tambid ja supid ehk rokad. Paljudes kodudes püsis veel sõjajärgsete aastateni tava süüa kolmapäeviti ja pühapäeva õhtul tanguputru. Hiiumaale iseloomulik toit on odrajahust, veest ja rasvast käkid ning käkisupid. Käkke tehti nii verega kui vereta, odrajahule lisati rasvast liha ja sibulat. Käkke söödi leemega, milles oli enne keedetud rupskeid, rasvatükke või konte. Õhtust järele jäänud käkke praeti hommikusöögiks. Kindlasti tehti käkke kadripäeval. Üheks hiidlaste lemmiktoiduks olid tangu- ning jahuvorstid ehk makid. Valmistati nii valgeid kui verivorste, verivorstitaignal lasti eelnevalt hapneda. Vorstidest üle jäänud makiputru küpsetati ahjus ja sellest tehti ka väikseid pannkooke.
Rukkileiba on hiidlased pidanud tähtsaimaks toiduks. Leivataignasse lisati vaesematel aegadel aganaid, aga ka sammalt, puukoort ja tammetõrusid. Leiba küpsetati lihtrukkijahust, pühadeks peenest rukkipüülist. Lisaks tavalisele leivale tehti kartulileiba, samuti rasvalisandiga makileiba ja verikäkki. Rannarootslaste alal Reigi piirkonnas küpsetati kalapirukaid ehk kalakakke. Eriline jõululeib oli seakujuline jõuluorikas. 20. sajandi algusest hakati sööma suhkruga leivasuppi ehk pritti. Samast ajast alates küpsetati ka rohkem sepikut, saia ja kooke.
Põhilised söögikalad on Hiiumaal olnud silk ehk räim, kilu, tursk, lest ja siig, mida vanemal ajal peamiselt soolati ja kuivatati. Soolakala söödi kartuli või leivaga, neid lisati rokale või supile, soola- või värsket silku küpsetati süte kohal. Mõnikord lisati kalaroogadele ka liha, näiteks keedusilku praeti koos seapekiga, rasvast sealiha pandi säinakotlettidesse. Hiidlaste tähtis jõulutoit on olnud soolasiig. Nõukogude ajal muutus populaarseks tuulehaug, mida suitsutati, kuivatati ja marineeriti, hiljem ka külmutati.
Liha söödi enne 20. sajandit peamiselt sügistalvisel hooajal. Valdavalt oli laual sea-, vähem lamba- või kitseliha. Sealiha soolati, kevadeti suitsutati soolaliha. Lambaliha nii suitsutati kui ka kuivatati, armastatud oli kuivatatud soolatud lambakints koodiga ehk lambaviiul. Pulmatoiduks pakuti keedetud suitsulambakintsu kartulitega ja klimpidega lambaliha-piimasuppi. Armastatud oli aeglaselt küpsetatud lambaliha, mida maitsestati kadakamarjade, nõmmeliivatee ja muude ürtidega. Vanemal ajal söödi ka suitsutatud ja keedetud hülgeliha. Nõukogude ajal kasvatati Hiiumaal nutriaid ja seetõttu söödi paljudes peredes ka nutrialiha ning -konserve.
19. sajandi algusest laiemalt levinud kartulist sai hiidlaste toidulaua oluline komponent. Pulma- ja peotoiduna pakuti paksu kartulisuppi lihaga (kardle tükid). Levinud toit oli ka kartulipuder, 20. sajandil sealihaga ahjukartulid, ühepajatoit ja kartulisalat. Aedvilja kasvatati eelmistel sajanditel suhteliselt vähe, kapsast söödi toorelt või säilitati poolkülmununa. Kassaris hakati varakult, juba 1890. aastatel kurke kasvatama. 20. sajandil on kõige rohkem kasvatatud porgandit, kaalikat, peeti ja kõrvitsat. Pulmades pakuti sageli oasuppi. Seeni kuni 20. sajandi alguseni Hiiumaal peaaegu ei söödud, tänapäeval on siiski toidulaual riisikad, puravikud, kukeseened ja muud söögiseened.
Argipäevasteks jookideks olid vesi ja hapupiim, kevaditi kasemahl. Hapupiimale sibulaid lisades saadi sibulalaga, mida söödi kartulitega. Õlut pruuliti suuremateks tähtpäevadeks paar korda aastas. Kohvi joomine levis varakult – juba alates 1850. aastatest – Kärdla kalevivabriku tööliste hulgas. Maal joodi 19. sajandi teisest poolest alates odrast, sigurijuurest, porgandist või isegi suhkrupeedilaastudest viljakohvi või teed.
Tänapäeval on Hiiumaa toidukultuuri tuntusele kaasa aidanud 2007. aastast alates toimuvad kohvikutepäevad.
Kirjandus:
Helgi Põllo. Toit ja söömistavad. – Hiiumaa. Loodus, aeg, inimene. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, 2015, lk 959–974.
Õie Laksberg. Äkine ja pigilest: hiidlaste keedused ja muud söömavärgid. Irina Tammise Disainistuudio, 2017.
Kõplase retseptikogu. MTÜ Valguskiir, 2011.
Helgi Põllo. Hiidlased kohvilainetes. – Nami-Nami. 24.08.2017. https://nami-nami.ee/uudis/hiidlased_kohvilainetes/
10 Hiiumaa maitset. – Nami-Nami. 14.06.2017. https://nami-nami.ee/uudis/3857/10_hiiumaa_maitset
Teksti on koostanud Eesti Rahva Muuseum, EL ASTRA meetme projekti "Konkurentsivõimeline teadustegevus Eesti Rahva Muuseumi akadeemilistes vastutusvaldkondades" nr 2014-2020.4.01.16-0049 raames.
