Kala

Nagu ikka mereäärsetes riikides, on ka Eestis kala ja kalapüük alati au sees olnud. Siinsed mere-, järve- ja jõekalad on juba sajandeid aidanud tagada toidupoolise, kui põllumajandussaak ebasoodsa ilma või muude hädade tõttu kesiseks jäi. 

Kalal käimine on paljude jaoks sport, teistele aga võimalus veeta aega sõprade või iseenda ja oma mõtetega looduskaunis kohas. Ka iga endast lugupidav Eesti restoran pakub menüüs kindlasti vähemalt üht kalarooga. 

Eestlane sööb aastas keskmiselt 10 kilogrammi kala. Kala on olnud ja on lahutamatu osa meie rahvusköögist. Vürtsikilu võileib keedetud muna ja rohelise sibulaga on kujunenud lahutamatuks osast eestimaalaste pidulauakattest ning kilukonservid on seetõttu ehk ühed tüüpilisemad kalatooted, mida võib kohata Eesti kauplustes. Teised kaks väga armastatud Eesti kala on ahven ja räim, millest viimane nimetati 2007. aastal koguni Eesti rahvuskalaks. 

Kohalike suitsuahjudesse, grillile ja pannidele jõuavad kõige sagedamini veel lest, latikas, haug, angerjas, koha, särg ja tint, kuid siinsetes vetes leidub ka tõelisi haruldusi ning ohustatud liike nagu näiteks säga, merisiig, meriforell ja jõeforell. 

Eesti jõed ja järved annavad aga lisaks kalale ka veel jõevähki, mis on tuntud kui parima kvaliteediga vähiliik Euroopas. Väärisvähina tuntud jõevähk on laiade sõrgadega, tema koorik aga nii õhuke, et söömisel abivahendeid tarvis ei ole.