Toidupiirkonna valimise eesmärkAlates 2016. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valinud igal aastal toidupiirkonna. Eesti eri piirkondade toidul on olemas oma lugu, mida oskavad kõige paremini jutustada kohalikud toidutootjad ja toitlustusettevõtted ning ka inimesi huvitab üha rohkem, kust on pärit nende laual olev toit, milline on selle saamise lugu ning kes ja kuidas on selle valmistanud. Eestis kasvatatakse kvaliteetset toorainet ning sellest valmistatakse maitsvaid ja omanäolisi toidutooteid ja roogasid. Kui kohalikku toitu oskuslikult siduda ka teiste valdkondade ja piirkonna kultuurisündmustega, aitab see kaasa ettevõtluse arengule. Toidupiirkonna konkursi korraldamise eesmärk on pakkuda toidutootjatele ja -pakkujatele võimalus tutvustada oma kodukanti läbi toidukultuuri ning julgustada ettevõtjate omavahelist koostööd uute (toidu)turismi edendavate toodete ja teenuste väljatöötamiseks.Eelmised toidupiirkonnad 2024 – Saaremaa, Muhu ja Ruhnu maitsete aasta2023 – Mulgimaa maitsete aasta2022 – Järvamaa maitsete aasta2021 – Põhja-Eesti maitsete aasta2020 – Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta2019 – Vana-Võromaa maitsete aasta2018 – Pärnumaa maitsete aasta2017 – Peipsimaa maitsete aasta2016 – Hiiumaa maitsete aasta Ootame ettepanekuid 2025. aasta Eesti toidupiirkonna konkursileKes saab ettepaneku esitada?Ettepaneku toidupiirkonna konkursile saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2025. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Ettepaneku võivad koostada koostöös ka mitu organisatsiooni, kes on nõus toidupiirkonna eestvedamisse panustama ning kes on seadnud üheks eesmärgiks kohaliku toidu ning toidukultuuri edendamise ja tutvustamise. Millist haldusüksust loetakse üheks piirkonnaks?Eesti toidupiirkond ei pea piirnema maakonna või valdade piiridega. Taotlust esitav organisatsioon määratleb ise, millised on toidupiirkonna piirid ning põhjendab, miks piirkonda just sel viisil peaks määratlema (olgu selleks siis kultuurilised, ajaloolised või muud põhjused).Mida annab toidupiirkonna tiitel piirkonnale?Toidupiirkonna tiitel annab võimaluse oma piirkonda läbi toidu ja kohaliku toidukultuuri 2025. aasta jooksul* aktiivsemalt tutvustada, leida uusi koostöökohti kohalike ettevõtjate ning organisatsioonide vahel ning töötada välja uusi üritusi, tooteid ja teenuseid.Mis iseloomustab 2025. aasta Eesti toidupiirkonda?2025. aasta Eesti toidupiirkonda iseloomustavad järgmised omadused:tahe tutvustada oma piirkonda kohaliku toidu kaudu ning tuua esile just selle piirkonna parimad ja põnevaimad maitsed ning sündmused;oskus veenvalt oma toidu lugu rääkida;hea koostöö kohalike toidutootjate ja toidupakkujate vahel;sündmuste ja tegevuste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste piirkonnas toimuvate üritustega ning sisaldab ka spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks kavandatud sündmusi. Mida võetakse arvesse toidupiirkonna konkursile laekunud ettepanekute hindamisel?Ettepanku esitanud organisatsiooni varasemat kogemust erinevaid osapooli kaasanud projektide eluviimisel, sh kaasatud meeskonnaliikmete rollijaotuse läbimõeldust ja eri valdkondade ekspertide kaasamist – näiteks turunduse või avalike suhete spetsialistid, ettevõtjate esindajad (tootjad, turism, toitlustus jne).Toidupiirkonna sündmuste programmi terviklikkust ja läbimõeldust ning toidupiirkonna kontseptsiooni. Ootame vastuseid küsimustele: Mille poolest eristub teie piirkond teistest piirkondadest? Kas üritusi on planeeritud nii kohalikule kogukonnale (sh näiteks lastele) kui ka laiemale avalikkusele (sh välisturistidele)? Kas lisaks tavapäraselt piirkonnas toimuvatele üritustele on programmis ka spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks loodud üritusi?Laiapõhjalist kaasamist. Kas programmis on näha koostööd piirkonna toidutootjate ja -töötlejate, toitlustusettevõtete, haridusasutuste ja turismiettevõtete vahel?Turundusplaani märksõnu ehk seda, milliseid sõnumeid ja kanaleid on plaanitud teabe levitamiseks kasutada.Läbimõeldud rahastusplaani. Ettepanekusse tuleb märkida, kuidas on plaanitud toidupiirkonna projekti rahastada (erasektori abi, riiklikud toetused, muu).Konkursile laekunud ettepanekud vaatab läbi ning toidupiirkonna nimetab toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Ettepanekute hindamiskriteeriumid on kinnitatud regionaal- ja põllumajandusministri 4. novembri 2024. a käskkirja nr 266 lisas.Tähtaeg ja täpsem teaveToidupiirkonna konkursil osalemiseks täitke ettepaneku vorm.Täidetud ja allkirjastatud ettepaneku edastamise tähtaeg on 6. detsember 2024. a.Digitaalselt allkirjastatud ettepaneku palume saata aadressile eestitoit@agri.ee.*Projekti üleminekuaastast tulenevalt antakse toidupiirkonna tiitel perioodiks 1. mai 2025 – 31. detsember 2025. Toidupiirkond nimetatakse regionaal- ja põllumajandusministri käskkirja alusel eeldatavalt jaanuaris 2025. a. Hankeleping projekti elluviimiseks sõlmitakse toidupiirkonnaga eeldatavalt veebruaris/märtsis 2025. a. Hankelepingu eeldatav maht on 25 000 eurot (lisandub käibemaks). Hankelepingu osaks on toidupiirkonna avaürituse korraldamine, vähemalt ühe pressireisi korraldamine, maitsete aasta programmi koordineerimine, turundus- ja kommunikatsioonitegevuste elluviimine, projektijuhtimine (meeskonnaliikmetena vähemalt projektijuht ning turundus-kommunikatsiooniekspert) jm piirkonna esitatud ettepanekust tulenevad tegevused, mis lepitakse kokku hankelepingu sõlmimisel. Toidupiirkond saab ettevalmistavaid tegevusi alustada pärast hankelepingu sõlmimist, toidupiirkond saab alguse 1. maist 2025. a. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jätab endale õiguse hanget mitte korraldada, kui haldusülesanne, milleks või mille täitmise toetamiseks hange planeeriti, õigusliku või faktilise asjaolu tõttu ära langeb.Tiitli pidulik üleandmine toimub eeldatavasti 2025. aasta mais.Lisainfo: Mariann Roos (tel 5183 079, mariann.roos@agri.ee).

Toidutööstuste nädal leidis sel aastal aset 14.-18. oktoobrini, tuues tähelepanu keskpunkti Eesti toidutootjate sammud kestlikkuse ja teadlikkuse suunas. Nädala eesmärk oli tuua toidutööstused tarbijatele lähemale ja tutvustada, kuidas valmib meie igapäevane toit, milliseid uuenduslikke lahendusi kasutavad tootjad ning kuidas panustatakse keskkonna hoidmisele ja jätkusuutlikkusele.Sel aastal võttis sotsiaalmeedia mõjuisik Gethel Burlaka meid nädala jooksul kaasa põnevatele virtuaalsetele külastustele, et näidata, kui uuendusmeelsed ja kestlikkusele orienteeritud on meie toidutööstused.Toidutööstuste nädalal avasid läbi virtuaalmaailma oma uksed järgmised Eesti toidutööstused:✔ Valio Eesti AS/Võru juustutööstus✔ Salvest AS✔ Scanola Baltic AS✔ Värska Originaal AS✔ Orkla Eesti AS/Kalevi tehasSiit 👇 leiad vahvad videod, mis viivad Sind nimetatud tööstustele külla.Jälgi ka Eesti toidu Facebooki kontot ning võta osa auhinnamängust!

Järjekorras kümnes Eesti toidu kuu on selleks korraks ühel pool. Septembrikuu jooksul leidis aset üle 50 põneva sündmuse, mis tõi kohaliku toidu ja toidukultuuri tähelepanu keskpunkti. Toimusid mitmesugused laadad, kohvikutepäevad, töötoad, seminarid, näitused ja festivalid.Ühed külastajaterohkemad üritused olid olid Sibulatee puhvetite päev, Haapsalu Gurmeeturg ning Suur Paunvere väljanäitus ja laat.Aitäh kõigile ürituste korraldajatele! 👇 Siit leiab fotomeenutused 2024. aasta Eesti toidu kuust (album täieneb). 

Tere tulemast maitsete aastale! Sel aastal on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös SA Saaremaa Turismi ja MTÜ Saaremaa Toidufestivaliga rõõm tutvustada Saaremaa, Muhu ja Ruhnu saarte ainulaadseid ja rikkalikke toidutraditsioone. Just need saared, mis on tuntud oma eripäraste maitsete ja kestliku elustiili poolest, on valitud 2024. aasta toidupiirkonnaks.Avastage Saaremaa, Muhumaa ja Ruhnu maitsed!Alates kuulsast Muhu leivast, Saaremaa võist ja suitsukalast kuni Ruhnu merest püütud siia ja meriforellini – see aasta on pühendatud saarte gastronoomilise mitmekesisuse tähistamisele. Saarte eraldatus on loonud ainulaadse toidukultuuri, mis tänaseks ühendab vanad traditsioonid ja kaasaegsed lahendused.Saaremaa. Avasta saare pehme kliima ja viljakas pinnas, mis sobivad ideaalselt kadakamarjade, seente ja marjade kasvamiseks. Kadakamarju kasutatakse mitmekülgselt, neist valmistatakse maitseaineid, siirupeid, eeterlikke õlisid ja muidugi džinni. Saarlased on leidlikud toidu säilitamises, kasutades soolamist, suitsutamist ja fermenteerimist. Kohalikku kala saab nautida nii suitsutatult, soolatult kui ka värskelt.  Muhu. Tuntud oma rahuliku elurütmi ja traditsioonide poolest, on Muhu toidukultuuris tähtsal kohal Muhu leib ja hapurokk – kartulist ja jahust valmistatud hapendatud toit, mida süüakse külma piimaga. Muhu on kuulus ka oma õllepruulimise traditsioonide poolest. Ära jäta külastamata Pädastes asuvat kõrgelt hinnatud restorani Alexander, mida on tunnustanud ka MICHELINi restoranigiid.   Ruhnu. Kolmest saarest väikseim, kuid pakub rikkalikku valikut mahedalt kasvatatud saadusi ning loomulikult värsket merest püütud kala. Seda kõike omanäolises, eraldatud ja igati võluvas keskkonnas.      Naudi merelisi elamusiKogu aasta jooksul kutsume teid osa võtma erinevatest üritustest, mis tutvustavad Saaremaa, Muhu ja Ruhnu põnevamaid maitseid ning parimaid toidupakkumisi. Toidufestivalid, laadad, õpitoad ja kogukonna õhtusöögid – siin on midagi igale maitsele.ProgrammTutvu maitsete aasta PROGRAMMIGA, leia enda lemmikud ja sõida saarele!Jälgi maitsete aastat ka Facebookis ja Instagramis ning liitu uudiskirjaga, et olla esimeste seas, kes saab teada tulevastest üritustest ja eripakkumistest.Kutsume teid nautima unustamatut maitsete ja traditsioonide aastat!

Peakokad kooli on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Peakokkade Ühenduse koostöös aset leidev projekt, mida viiakse ellu juba aastast 2016.Igal aastal külastavad Eesti peakokad kõigis Eesti maakondades üldhariduskoole ning viivad läbi kodundustunnid 6.-8. klassides. Kodundustundides räägitakse Eesti toidu lugu ning valmistatakse peakoka juhendamisel vähemalt kaks toitu.Projekti eesmärk on tuua lapsed toiduvalmistamise juurde, väärtustada enda valmistatud toitu, kohaliku toidu lugu ning kutseharidust ja koka eriala.Koolides valmistatavate toitude retseptid on kokku pannud peakokad ise. Need on piisavalt lihtsad, et lapsed saaksid neid kodus valmistada ning senine praktika näitab, et ka koolisööklad kasutavad peakokkade retsepte.Kui soovid ka ise peakoka vääriliselt kokata, vali aga retsept välja! 👇

Tippkokk Peeter Pihel: toiduraiskamise probleemi lahendab toiduga suhestumineNullkulu kontseptsioon põhineb lihtsal arusaamal – kasutada toidu valmistamisel kõiki tooraineid täismääral ehk jäägitult, sest toidu koht ei ole prügikastis. Nagu Peeter Pihel ise on veendunud, saab igast toormest „seitset nahka koorida“! Siit leiad häid nippe, kuidas nullkulu põhimõtteid oma koduköögis järgida. Inspiratsiooniks piilu ka Peeter Piheli inspireerivat 0-kulu nädalamenüüd kogu perele.Kas teadsid, et:💡 Köögi- ja juurvilju ei pea alati koorima – kogu kasulik kraam ja maitse peitub just koore all. Kui siiski koorid, ära koori prügikasti viska, sest koortest saab keeta mõnusa puljongi.💡 Kui leiba ei jõua ära süüa, pane viilud julgelt sügavkülma – saad röstris neist hiljem krõmpsud ampsud valmistada.💡 Üle küpsenud banaanist valmista tervislikud jääkommid lastele – tee banaanist smuuti, vala see jääkuubikute vormi ja pista sügavkülma.September on Eesti toidu kuu ning üle Eesti toimub arvukalt toidule pühendatud sündmusi. Samas aga pööratakse rohkem tähelepanu asjaolule, et aastas viskab iga Eesti elanik prügikasti 26 kilogrammi täiesti kõlbulikku toitu. Eesti toidu kuu tänavune saadik, toiduvalmistamise nullkulu kontseptsiooniga tuntust pälvinud tippkokk Peeter Pihel usub, et toiduga empaatilisem suhestumine aitaks lahendada toiduraiskamise probleemi, ning annab nõu, kuidas seda ka majapidamistes vältida.Maapoisina üles kasvanud Peeter õppis juba lapsena, et toitu tuleb suhtuda lugupidamisega. „Maal kasvades tundus kõik toiduga seonduv väga lihtne ja loogiline – midagi ära ei visatud, kõik läks käiku ning ühelt toormelt võeti seitse nahka. Sellise aukartliku suhtumise põhjuseks on toidu kasvatamise, tootmise või valmistamise taga seisev tohutu töö, mida maal tunnetati väga hästi. Kaasaegses linnastunud ühiskonnas kipub see tunnetus kaduma, kuid see ei peaks nii jääma,“ räägib Peeter, kuidas ta oma peakoka ametis jõudis selleni, et kasutab toidu valmistamisel toiduaineid ära selliselt, et jääke tekiks minimaalselt kui üldse.„Toiduga peab suhestuma. Tuleb endale aru anda, kust see toit pärit on ja kuidas ta sinu lauale jõudis. Keegi on teinud tohutut tööd, et seda kasvatada, toota, pakendada, poodidesse ja turgudele laiali vedada, riiulitele paigutada. Kõigele sellele on kulutatud väga suur ressurss ja kui sa midagi ära viskad, on see ressurss raisatud. See ei ole lihtsalt ära kuivanud leib, mis prügikasti lendab – see on suur inimese ja looduse vahelise koostöö pingutus, mis läheb raisku,“ mõtiskleb Peeter.Andeka ja eduka tippkokana on Peetril oma professionaalses köögis mõnevõrra lihtsam nullkulu põhimõtteid jälgida, sest tema tööga kaasneb alati ka täpne planeerimine ja kalkuleerimine, kuid ta on veendunud, et lihtsate nippide abil saab sellist eluviisi ka kodudes rakendada – tuleb vaid äratada endas hooliv tarbija ning luua süsteemid. Siin on mõned Peetri nipid, kuidas sellise eesmärgini lihtsamini jõuda:Loo süsteemid! Koosta nädalamenüü, nii saad paremini ostusid planeerida, mis omakorda vähendab emotsionaalsete ostude riske ja toidu raiskamist. Kaasa planeerimisse kõik pereliikmed, ka lapsed, ning tee peremenüü osas kindlad kokkulepped – siis ei teki olukorda, kus keegi pole toiduvalikuga nõus või jonnib ja söök jääb söömata. Sügavkülmik täiskoormusega tööle! Sügavkülmutamine on lihtsaim viis toidu säilitamiseks. Kui näiteks leiva säilitusaeg läheneb ja näed, et ei jõua seda ära tarbida, pane viilud küpsetuspaberi vahele ja pista sügavkülmikkusse. Hommikul võta külmutatud viil välja ja pane röstrisse – nii pikendad leiva eluiga ja naudid mõnusat hommikuampsu. Kui valmistad mõnda liha- või kanakastet, siis tee kohe rohkem, jaga portsjonitesse ja sügavkülmuta see osa, mida kohe esimesel päeval ära ei söö. Hiljem saad hommikul sulama panna ja õhtuks ongi söök valmis. Sügavkülmutada saab kõike: marju, seeni, kastmeid, suppe, ürte. Suvel korjatud ürdid peenesta blenderis vähese veega, pane jääkuubikute vormi ja sügavkülma – nii on terveks talveks maitseainekuubikute varu olemas. Ära koori! Köögi- ja juurvilju, eriti värskeid ja hooajalisi, ei pea alati koorima, kui harjunud oled – koore all peituvad vitamiinid ja tummisemad maitsed. Pane otse suppi! Isegi kartulipudru jaoks keeda kartul koorimata, siis aga võta koored ära ja rösti need võiga ahjus krõbedaks snäkiks. Nii saab ära kasutada ka porgandi või näiteks peedi koored. Kui aga siiski soovid juurviljad ära koorida, siis kasuta koori hoopis maitsva puljongi keetmiseks, millest saab põhi su supile või kastmele. Liha küll koorima ei pea, aga kui sul pärast puhastamist tekib ports kiude ja muid sitkeid osi, kasuta neid samuti puljongi valmistamisel.Anna toidule uus elu! Mustast leivast saab teha kalja, aga kui ei raatsi, kuivata ära ja peenesta riivsaiaks või tee hoopis krutoonid. Üle jäänud saiast või magusatest saiakestest saab teha mõnusa saiavormi – pane vaid muna-piimasegu peale ja lisa näiteks marjasid. Pruuniks läinud banaan ja ühest küljest liiga pehmeks küpsenud virsik enam ei isuta? Kõige lihtsam on neist teha smuuti, aga kui ka smuutit jääb üle, saab seda taaskord jääkuubikute vormi valada ja sügavkülmutada – nii on lastele pakkuda tervislikke jääkomme. Marineeritud kurkide marinaadist, mis on juba rikkalikult maitsestatud, saab aga sinepit ja õli lisades ning blenderiga segades väga maitsva salatikastme, mis muuseas säilib üpris kaua. Lähene terviklikult! Tervet siga ei jõua ilmselt enamus Eesti peresid osta, aga näiteks kana või kalkuni ostul eelista küll tervet lindu, sest nii on säästvam: vähem pakendit ja vähem toidukadu. Tervest linnust saab vähemalt kolm erinevat rooga: koivad ja tiivad tee ahjus, rinnafileest saab mõnusa karri ja kontidest keeda tummine puljong kanasupi jaoks. Sama põhimõte kehtib ka kala puhul. „Usun, et iga inimene on suuteline kasutama ära kõiki toiduaineid jäätmevabalt, kui paneb enda jaoks selle mõttepalli veerema: mina hoolin ja tean, et tark kokkamine on hea keskkonnale, mitmekesisele toitumisele ja ka minu rahakotile,“ on Peeter Pihel veendunud. Kergemaks stardiks lae alla Peeter Piheli peredele loodud 0-kulumenüü SIIT

Rohemüksaja Liisa Aaviku lahendused toidu raiskamise vähendamiseksViimasel aastal on olnud suureks väljakutseks elukalliduse tõus, ent sellest hoolimata viskab keskmine eestlane aastas prügikasti 26 kilogrammi toitu. Toidu raiskamise lõpetamiseks toob ringmajanduse ekspert ja rohemüksaja Liisa Aavik Eesti toidu kuu raames välja neli võimalikku lahendust, mis aitavad igal Eesti perel kodus toitu targalt ja nutikalt tarbida.Liisa Aavik on jäätmetekke ennetuse ja (rohe)müksamise koolitaja, kes aitab organisatsioonil mõjutada käitumisteadustega inimeste häid rohevalikud. „Suletud Ring“ blogis jagab Liisa rohkelt kasulikke nõuandeid ja nippe, kuidas ennetada jäätmeteket ja toiduraiskamist. 1.Sea sisse „söö esimesena“ riiul või silt külmkapisÜhe suurima põhjusena, miks Eesti kodudes nii palju toitu raisku läheb, näeb Liisa ühtse süsteemi puudumist. „Kui ainult üks pereliige teab, et jogurt külmkapis hakkab aeguma, siis kuidas teha nii, et see info jõuaks ka teise pereliikmeni,“ arutleb Liisa. "Selleks on vaja ühtset süsteemi, mis oleks üheselt arusaadav kõigile pereliikmetele.“ Esimese lahendusena toobki Liisa välja „söö esimesena“ riiuli tekitamise külmkappi. „Kui Mari näeb, et banaan on aegumas, siis paneb ta selle kiiresti riknevate toiduainete riiulile, et abikaasa Ants teaks, mida järgmisena süüa,“ räägib Liisa. Kui külmkapis ruumi eraldi riiuliks ei ole, sobib süsteemi loomiseks ka korvist või kausist, kus peal kirjas silt „söö esimesena“.Antud näide on jäätmetekke ennetuse ja rohemüksamise koolitaja Liisa Aaviku sõnul väga konkreetne näide rohemüksust. „Rohemüksamine on kerge ennustaval viisil inimese käitumise mõjutamine keskkonnasõbralike valikute suunas. Kiiresti riknevate toiduainete ala tekitamine müksab inimest tarbima kodus esimesena kiiresti riknevaid toiduaineid ilma, et ta sellele pikemalt mõtlema peaks,“ märgib Liisa.Sarnast süsteemi on Liisa oma kodus kasutanud juba mitu aastat. Eriti hästi sobib see tema sõnul suurtele peredele, kus on mitu pereliiget.2. Meal prep ehk mitmeks toidukorraks kokkamineKuus protsenti Eesti kodumajapidamistes ära visatud toidust on toit, mis toidukordadest üle jääb. Selle lahenduseks toob Liisa välja meal prep’i ehk mitmeks toidukorraks kokkamise. Käesolevat lahendust ei saa Liisa sõnul küll nimetada rohemüksuks, sest nõuab inimeselt teadlikku pingutust ja harjumuse sisse seadmist.„Septembris näiteks ostangi toidupoest suurema koguse kartuleid ning valmistan sellest mitu toitu – kartulisalatit, kartuleid ubadega, kartuliputru – ja planeerin igasse päeva ühe või kaks toitu,“ räägib Liisa ja lisab, et lisaks toidu raiskamise ennetamisele aitab meal preppimine ka aega kokku hoida.„Kuna toidukorrad on pikemaks ajaks ette planeeritud, jääb mul rohkem aega üle tegeleda asjadega, mis päriselt olulised on. Arvestuslikult aitab meal preppimine mul igas kuus hoida kokku circa kuus tundi,“ osutab Liisa.3. Üleriigiline jäägipäevKui teisipäev on taimetoidupäev ja neljapäev kalapäev, siis toidu raiskamise ennetamiseks võiks Eestis üks päev olla ka üleriigiline jäägipäev, mille põhiselt toimetavad juba paljud Eesti peredki. „Jäägipäeval kasutadki kõike, mis külmkapis ja kapis olemas on – teed hapupiimast pannkooke, pehmetest köögiviljadest püreesuppi, leivast leivavormi, õuntest õunakrõbedikku või krõpse,“ loetleb Liisa võimalusi.„Paljud küll kardavad toiduga eksperimenteerida, aga tegelikult saab kõigest midagi maitsvat valmistada. Kui külmikus kokku klopsitu on liiga hapu, lisa juurde midagi magusat ja vastupidi,“ ütleb Liisa ning julgustab inspiratsiooni leidmiseks proovida ka tasuta retseptirakendusi, mis aitab külmkapis olevatest asjadest perele midagi maitsvat valmistada. Jäägipäevadeks on Liisa kokku pannud ka tähestiku järjekorras tabeli (laadi alla siit), kust leiab Eesti majapidamistes kasutatavatele toiduainetele paar võimalikku retseptiideed.4. Tarbi ka üksikuid või veidra kujuga puu- ja köögiviljuEesmärgiga lisada oma toidulauale võimalikult palju hooajalist ja värsket toitu, valmis Liisal hooajaline puu- ja köögiviljade kalender. „Ma ei ole piisavalt hea, et mõista, mis on kohalik toit, mistõttu palusin selleks kokku panna tabeli, mida püüan hoida silmale nähtavas kohas,“ märgib Liisa ja lisab, et just praegu on õige aeg kohalike turgude külastamiseks ning talvevarude täiendamiseks.Ja ehkki porgandile või tomatile mõeldes kujutame ette ideaalse kujuga vilja, kingib loodus meile ka ebastandardse kujuga veidraid köögivilju, mida tarbija tihtipeale ära põlgab. Ka Eesti kodudes visatakse enim ära just söögikõlbulikke puu- ja köögivilju, mis on pisut plekilised või ebahariliku kujuga.„Hoolimata kosmeetilistest vigadest väärib veidra välimusega porgand täpselt samasugust kohtlemist kui kahe või kolme haruga „kole“ porgand,“ kinnitab Liisa. „Tarbija käitumise mõjutamiseks ei aita muu, kui probleemist rääkimine ja omaalgatuslik toidu päästmine. Isiklikult püüan poes olles alati soetada natuke veidra kujuga või üksikuid puu- ja köögivilju, mis muidu suure tõenäosusega lihtsalt prügikasti visatakse,“ soovitab Liisa. Tarbi Toitu Targalt www.tarbitoitutargalt.ee lehelt leiad veel hulgaliselt retsepte, nõuandeid ja soovitusi toidu raiskamise vähendamiseks.Tutvu ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn) ja Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ ühiselt tehtud uuringuga siin: (https://www.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf). 

Eesti toit pärineb tuhandeaastastest traditsioonidest, puhtast loodusest ja nutikatest ettevõtetest.

Alates 2016. aastast valib Maaeluministeerium Eesti toidupiirkonda, et juhtida tähelepanu kohalikule toidukultuurile.

Võta oma koduköögis ette kulinaarne retk sajanditetagusesse ning kaasaegsesse Eestisse.

Eesti toidutee koondab toitlustusettevõtteid, kus pööratakse tähelepanu kodumaise ja kohaliku tooraine kasutamisele ning kohaliku köögi tutvustamisele. Eesti toiduteega on ühinenud nii tippklassi restorane kui õdusaid väikeseid toidukohti, kus pakutakse koduseid toite. Samuti kuulub toiduteele degusteerimisi korraldavaid väiketootjaid, toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toiduteel olevate ettevõtete mitmekesisus annab väga hea ülevaate meie maale omasest toidukultuurist Veebilehel www.toidutee.ee on hetkel teave üle 120 toitlustusasutuse kohta koos võimalusega kaardil koostada kulinaarseid marsruute läbi Eesti. NB! Palun tutvuge põhjalikult ettevõtte veebilehega, osad kohad avatud vaid eelneva broneeringu alusel!