Eesti toidutee koondab toitlustusettevõtteid, kus pööratakse tähelepanu kodumaise ja kohaliku tooraine kasutamisele ning kohaliku köögi tutvustamisele. Eesti toiduteega on ühinenud nii tippklassi restorane kui õdusaid väikeseid toidukohti, kus pakutakse koduseid toite. Samuti kuulub toiduteele degusteerimisi korraldavaid väiketootjaid, toiduga seotud elamustegevusi pakkuvaid ettevõtteid ja talupoode. Toiduteel olevate ettevõtete mitmekesisus annab väga hea ülevaate meie maale omasest toidukultuurist Veebilehel www.toidutee.ee on hetkel teave üle 120 toitlustusasutuse kohta koos võimalusega kaardil koostada kulinaarseid marsruute läbi Eesti. NB! Palun tutvuge põhjalikult ettevõtte veebilehega, osad kohad avatud vaid eelneva broneeringu alusel!

Hea õpetaja!September on Eesti toidu kuu! Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Eesti Põllumajandusmuuseum kutsuvad 5.-7. klasside õpilasi osalema loovtööde projektikonkursil, mille eesmärk on suunata lapsi mõtestama mõistlikku ja läbimõeldud tarbimist ning seeläbi vähendama toiduraiskamist.Eesti kodumajapidamistes tekib aastas 80 564 tonni toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 33 837 tonni ehk ligikaudu 40%. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.Kutsume lapsi toidu targa tarbimise teemal arutlema ning palume parimad mõtted vormistada plakatil. Saabunud töödest korraldatakse 2024. aasta jaanuaris näitus, millega on võimalik kõigil Eesti Põllumajandusmuuseumi külastajatel tutvuda.PROJEKTIKONKURSI SIHTRÜHM: 5.-7. klassÜLESANNE:1. Nädala jooksul kaardistavad lapsed, milliseid toiduaineid/toite nad kodus kõige rohkem ära viskavad. Kodused toidukaod võiksid lapsed ka ära kaaluda, et saaksite teada oma klassi toidukao koguse. NB! Kaardistama peaks just targa tarbimise tulemusel välditava toidukao, mitte kõiki biojäätmeid, mis on paratamatult koduse tarbimise osa.2. Arutlege klassis, millised võiksid olla ideed, kuidas olukorda koduse toidukaoga parandada ning üldiselt vähendada toidu raiskamist ja targalt planeerida toidu varumist ning valmistamist.3. Pakkuge välja retsepte, mis võimaldab ülejääke edukalt ära kasutada.Inspiratsiooni ja mõtteid aruteluks võib leida ka Keskkonnaministeeriumi ja SEI koostöös sündinud kodulehelt https://tarbitoitutargalt.ee/OODATAV TULEMUS: Kujundage loovalt vabalt valitud tehnikat kasutades A1 formaadis plakat, mis sisaldab:Kuni 10 nippi, kuidas targalt toitu tarbida.Vähemalt üks hea retsept, mis võimaldab ülejääke ära kasutada ja lisage toidust ka visuaal vabalt valitud tehnikas.Plakati pöördele palume märkida töö esitanud klass ning kooli ja juhendaja nimi.TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG: 20.11.2023Plakati saab saata postiga Eesti Põllumajandusmuuseumisse (Muuseumi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond) või toimetada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valvelauda (Lai tn 39/41 Tallinn). Lisaks on igas maakonnas üks muuseum, kuhu on võimalik loovtöö kohale toimetada. Täpsem info muuseumide kohta telefonil: Tel 5373 7124 AUHIND: Kolmele parima töö esitanud klassile on auhinnaks haridusprogramm „Toidu eluring“ Eesti Põllumajandusmuuseumis koos lõunasöögi ning transpordi kompenseerimisega.

Tippkokk Peeter Pihel: toiduraiskamise probleemi lahendab toiduga suhestumineNullkulu kontseptsioon põhineb lihtsal arusaamal – kasutada toidu valmistamisel kõiki tooraineid täismääral ehk jäägitult, sest toidu koht ei ole prügikastis. Nagu Peeter Pihel ise on veendunud, saab igast toormest „seitset nahka koorida“! Siit leiad häid nippe, kuidas nullkulu põhimõtteid oma koduköögis järgida. Inspiratsiooniks piilu ka Peeter Piheli inspireerivat 0-kulu nädalamenüüd kogu perele.Kas teadsid, et:💡 Köögi- ja juurvilju ei pea alati koorima – kogu kasulik kraam ja maitse peitub just koore all. Kui siiski koorid, ära koori prügikasti viska, sest koortest saab keeta mõnusa puljongi.💡 Kui leiba ei jõua ära süüa, pane viilud julgelt sügavkülma – saad röstris neist hiljem krõmpsud ampsud valmistada.💡 Üle küpsenud banaanist valmista tervislikud jääkommid lastele – tee banaanist smuuti, vala see jääkuubikute vormi ja pista sügavkülma.September on Eesti toidu kuu ning üle Eesti toimub arvukalt toidule pühendatud sündmusi. Samas aga pööratakse rohkem tähelepanu asjaolule, et aastas viskab iga Eesti elanik prügikasti 26 kilogrammi täiesti kõlbulikku toitu. Eesti toidu kuu tänavune saadik, toiduvalmistamise nullkulu kontseptsiooniga tuntust pälvinud tippkokk Peeter Pihel usub, et toiduga empaatilisem suhestumine aitaks lahendada toiduraiskamise probleemi, ning annab nõu, kuidas seda ka majapidamistes vältida.Maapoisina üles kasvanud Peeter õppis juba lapsena, et toitu tuleb suhtuda lugupidamisega. „Maal kasvades tundus kõik toiduga seonduv väga lihtne ja loogiline – midagi ära ei visatud, kõik läks käiku ning ühelt toormelt võeti seitse nahka. Sellise aukartliku suhtumise põhjuseks on toidu kasvatamise, tootmise või valmistamise taga seisev tohutu töö, mida maal tunnetati väga hästi. Kaasaegses linnastunud ühiskonnas kipub see tunnetus kaduma, kuid see ei peaks nii jääma,“ räägib Peeter, kuidas ta oma peakoka ametis jõudis selleni, et kasutab toidu valmistamisel toiduaineid ära selliselt, et jääke tekiks minimaalselt kui üldse.„Toiduga peab suhestuma. Tuleb endale aru anda, kust see toit pärit on ja kuidas ta sinu lauale jõudis. Keegi on teinud tohutut tööd, et seda kasvatada, toota, pakendada, poodidesse ja turgudele laiali vedada, riiulitele paigutada. Kõigele sellele on kulutatud väga suur ressurss ja kui sa midagi ära viskad, on see ressurss raisatud. See ei ole lihtsalt ära kuivanud leib, mis prügikasti lendab – see on suur inimese ja looduse vahelise koostöö pingutus, mis läheb raisku,“ mõtiskleb Peeter.Andeka ja eduka tippkokana on Peetril oma professionaalses köögis mõnevõrra lihtsam nullkulu põhimõtteid jälgida, sest tema tööga kaasneb alati ka täpne planeerimine ja kalkuleerimine, kuid ta on veendunud, et lihtsate nippide abil saab sellist eluviisi ka kodudes rakendada – tuleb vaid äratada endas hooliv tarbija ning luua süsteemid. Siin on mõned Peetri nipid, kuidas sellise eesmärgini lihtsamini jõuda:Loo süsteemid! Koosta nädalamenüü, nii saad paremini ostusid planeerida, mis omakorda vähendab emotsionaalsete ostude riske ja toidu raiskamist. Kaasa planeerimisse kõik pereliikmed, ka lapsed, ning tee peremenüü osas kindlad kokkulepped – siis ei teki olukorda, kus keegi pole toiduvalikuga nõus või jonnib ja söök jääb söömata. Sügavkülmik täiskoormusega tööle! Sügavkülmutamine on lihtsaim viis toidu säilitamiseks. Kui näiteks leiva säilitusaeg läheneb ja näed, et ei jõua seda ära tarbida, pane viilud küpsetuspaberi vahele ja pista sügavkülmikkusse. Hommikul võta külmutatud viil välja ja pane röstrisse – nii pikendad leiva eluiga ja naudid mõnusat hommikuampsu. Kui valmistad mõnda liha- või kanakastet, siis tee kohe rohkem, jaga portsjonitesse ja sügavkülmuta see osa, mida kohe esimesel päeval ära ei söö. Hiljem saad hommikul sulama panna ja õhtuks ongi söök valmis. Sügavkülmutada saab kõike: marju, seeni, kastmeid, suppe, ürte. Suvel korjatud ürdid peenesta blenderis vähese veega, pane jääkuubikute vormi ja sügavkülma – nii on terveks talveks maitseainekuubikute varu olemas. Ära koori! Köögi- ja juurvilju, eriti värskeid ja hooajalisi, ei pea alati koorima, kui harjunud oled – koore all peituvad vitamiinid ja tummisemad maitsed. Pane otse suppi! Isegi kartulipudru jaoks keeda kartul koorimata, siis aga võta koored ära ja rösti need võiga ahjus krõbedaks snäkiks. Nii saab ära kasutada ka porgandi või näiteks peedi koored. Kui aga siiski soovid juurviljad ära koorida, siis kasuta koori hoopis maitsva puljongi keetmiseks, millest saab põhi su supile või kastmele. Liha küll koorima ei pea, aga kui sul pärast puhastamist tekib ports kiude ja muid sitkeid osi, kasuta neid samuti puljongi valmistamisel.Anna toidule uus elu! Mustast leivast saab teha kalja, aga kui ei raatsi, kuivata ära ja peenesta riivsaiaks või tee hoopis krutoonid. Üle jäänud saiast või magusatest saiakestest saab teha mõnusa saiavormi – pane vaid muna-piimasegu peale ja lisa näiteks marjasid. Pruuniks läinud banaan ja ühest küljest liiga pehmeks küpsenud virsik enam ei isuta? Kõige lihtsam on neist teha smuuti, aga kui ka smuutit jääb üle, saab seda taaskord jääkuubikute vormi valada ja sügavkülmutada – nii on lastele pakkuda tervislikke jääkomme. Marineeritud kurkide marinaadist, mis on juba rikkalikult maitsestatud, saab aga sinepit ja õli lisades ning blenderiga segades väga maitsva salatikastme, mis muuseas säilib üpris kaua. Lähene terviklikult! Tervet siga ei jõua ilmselt enamus Eesti peresid osta, aga näiteks kana või kalkuni ostul eelista küll tervet lindu, sest nii on säästvam: vähem pakendit ja vähem toidukadu. Tervest linnust saab vähemalt kolm erinevat rooga: koivad ja tiivad tee ahjus, rinnafileest saab mõnusa karri ja kontidest keeda tummine puljong kanasupi jaoks. Sama põhimõte kehtib ka kala puhul. „Usun, et iga inimene on suuteline kasutama ära kõiki toiduaineid jäätmevabalt, kui paneb enda jaoks selle mõttepalli veerema: mina hoolin ja tean, et tark kokkamine on hea keskkonnale, mitmekesisele toitumisele ja ka minu rahakotile,“ on Peeter Pihel veendunud. Kergemaks stardiks lae alla Peeter Piheli peredele loodud 0-kulumenüü SIIT

Rohemüksaja Liisa Aaviku lahendused toidu raiskamise vähendamiseksViimasel aastal on olnud suureks väljakutseks elukalliduse tõus, ent sellest hoolimata viskab keskmine eestlane aastas prügikasti 26 kilogrammi toitu. Toidu raiskamise lõpetamiseks toob ringmajanduse ekspert ja rohemüksaja Liisa Aavik Eesti toidu kuu raames välja neli võimalikku lahendust, mis aitavad igal Eesti perel kodus toitu targalt ja nutikalt tarbida.Liisa Aavik on jäätmetekke ennetuse ja (rohe)müksamise koolitaja, kes aitab organisatsioonil mõjutada käitumisteadustega inimeste häid rohevalikud. „Suletud Ring“ blogis jagab Liisa rohkelt kasulikke nõuandeid ja nippe, kuidas ennetada jäätmeteket ja toiduraiskamist. 1.Sea sisse „söö esimesena“ riiul või silt külmkapisÜhe suurima põhjusena, miks Eesti kodudes nii palju toitu raisku läheb, näeb Liisa ühtse süsteemi puudumist. „Kui ainult üks pereliige teab, et jogurt külmkapis hakkab aeguma, siis kuidas teha nii, et see info jõuaks ka teise pereliikmeni,“ arutleb Liisa. "Selleks on vaja ühtset süsteemi, mis oleks üheselt arusaadav kõigile pereliikmetele.“ Esimese lahendusena toobki Liisa välja „söö esimesena“ riiuli tekitamise külmkappi. „Kui Mari näeb, et banaan on aegumas, siis paneb ta selle kiiresti riknevate toiduainete riiulile, et abikaasa Ants teaks, mida järgmisena süüa,“ räägib Liisa. Kui külmkapis ruumi eraldi riiuliks ei ole, sobib süsteemi loomiseks ka korvist või kausist, kus peal kirjas silt „söö esimesena“.Antud näide on jäätmetekke ennetuse ja rohemüksamise koolitaja Liisa Aaviku sõnul väga konkreetne näide rohemüksust. „Rohemüksamine on kerge ennustaval viisil inimese käitumise mõjutamine keskkonnasõbralike valikute suunas. Kiiresti riknevate toiduainete ala tekitamine müksab inimest tarbima kodus esimesena kiiresti riknevaid toiduaineid ilma, et ta sellele pikemalt mõtlema peaks,“ märgib Liisa.Sarnast süsteemi on Liisa oma kodus kasutanud juba mitu aastat. Eriti hästi sobib see tema sõnul suurtele peredele, kus on mitu pereliiget.2. Meal prep ehk mitmeks toidukorraks kokkamineKuus protsenti Eesti kodumajapidamistes ära visatud toidust on toit, mis toidukordadest üle jääb. Selle lahenduseks toob Liisa välja meal prep’i ehk mitmeks toidukorraks kokkamise. Käesolevat lahendust ei saa Liisa sõnul küll nimetada rohemüksuks, sest nõuab inimeselt teadlikku pingutust ja harjumuse sisse seadmist.„Septembris näiteks ostangi toidupoest suurema koguse kartuleid ning valmistan sellest mitu toitu – kartulisalatit, kartuleid ubadega, kartuliputru – ja planeerin igasse päeva ühe või kaks toitu,“ räägib Liisa ja lisab, et lisaks toidu raiskamise ennetamisele aitab meal preppimine ka aega kokku hoida.„Kuna toidukorrad on pikemaks ajaks ette planeeritud, jääb mul rohkem aega üle tegeleda asjadega, mis päriselt olulised on. Arvestuslikult aitab meal preppimine mul igas kuus hoida kokku circa kuus tundi,“ osutab Liisa.3. Üleriigiline jäägipäevKui teisipäev on taimetoidupäev ja neljapäev kalapäev, siis toidu raiskamise ennetamiseks võiks Eestis üks päev olla ka üleriigiline jäägipäev, mille põhiselt toimetavad juba paljud Eesti peredki. „Jäägipäeval kasutadki kõike, mis külmkapis ja kapis olemas on – teed hapupiimast pannkooke, pehmetest köögiviljadest püreesuppi, leivast leivavormi, õuntest õunakrõbedikku või krõpse,“ loetleb Liisa võimalusi.„Paljud küll kardavad toiduga eksperimenteerida, aga tegelikult saab kõigest midagi maitsvat valmistada. Kui külmikus kokku klopsitu on liiga hapu, lisa juurde midagi magusat ja vastupidi,“ ütleb Liisa ning julgustab inspiratsiooni leidmiseks proovida ka tasuta retseptirakendusi, mis aitab külmkapis olevatest asjadest perele midagi maitsvat valmistada. Jäägipäevadeks on Liisa kokku pannud ka tähestiku järjekorras tabeli (laadi alla siit), kust leiab Eesti majapidamistes kasutatavatele toiduainetele paar võimalikku retseptiideed.4. Tarbi ka üksikuid või veidra kujuga puu- ja köögiviljuEesmärgiga lisada oma toidulauale võimalikult palju hooajalist ja värsket toitu, valmis Liisal hooajaline puu- ja köögiviljade kalender. „Ma ei ole piisavalt hea, et mõista, mis on kohalik toit, mistõttu palusin selleks kokku panna tabeli, mida püüan hoida silmale nähtavas kohas,“ märgib Liisa ja lisab, et just praegu on õige aeg kohalike turgude külastamiseks ning talvevarude täiendamiseks.Ja ehkki porgandile või tomatile mõeldes kujutame ette ideaalse kujuga vilja, kingib loodus meile ka ebastandardse kujuga veidraid köögivilju, mida tarbija tihtipeale ära põlgab. Ka Eesti kodudes visatakse enim ära just söögikõlbulikke puu- ja köögivilju, mis on pisut plekilised või ebahariliku kujuga.„Hoolimata kosmeetilistest vigadest väärib veidra välimusega porgand täpselt samasugust kohtlemist kui kahe või kolme haruga „kole“ porgand,“ kinnitab Liisa. „Tarbija käitumise mõjutamiseks ei aita muu, kui probleemist rääkimine ja omaalgatuslik toidu päästmine. Isiklikult püüan poes olles alati soetada natuke veidra kujuga või üksikuid puu- ja köögivilju, mis muidu suure tõenäosusega lihtsalt prügikasti visatakse,“ soovitab Liisa. Tarbi Toitu Targalt www.tarbitoitutargalt.ee lehelt leiad veel hulgaliselt retsepte, nõuandeid ja soovitusi toidu raiskamise vähendamiseks.Tutvu ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (Stockholm Environment Institute (SEI) Tallinn) ja Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ ühiselt tehtud uuringuga siin: (https://www.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas-2021.pdf). 

Eesti toit pärineb tuhandeaastastest traditsioonidest, puhtast loodusest ja nutikatest ettevõtetest.

Alates 2016. aastast valib Maaeluministeerium Eesti toidupiirkonda, et juhtida tähelepanu kohalikule toidukultuurile.

Võta oma koduköögis ette kulinaarne retk sajanditetagusesse ning kaasaegsesse Eestisse.

Tänavune Eesti toidu kuu võtab fookusesse teadliku ja säästliku tarbimise, mis on osa kestlikust toidusüsteemist. Kõik tarneahela osapooled – tootjad, toidutööstused, kaubandus, toitlustusettevõtteid ning kodumajapidamised saavad anda oma panuse, et meie toidutootmine muutuks kestlikumaks. Kestlik toidusüsteem pakub ohutut, toitainete rikast ja tervislikku toitu kõigile praegustele ja tulevastele põlvedele ning see on toodetud viisil, mis kaitseb ja taastab looduskeskkonda ja ökosüsteeme; on majanduslikult jätkusuutlik, õiglane ja sotsiaalselt kaasav. Ilmselt oled juba veebist leidnud häid nippe, kuidas kodus toitu vähem raisata, kokata võimalikult vähe jääke tekitades ning pikendada toitude säilivusaega. Kodune tarbimine on aga vaid osa kestlikust toidusüsteemist. Hästi palju pingutusi uuenduslike lahenduste leidmise ja keskkonnasäästu nimel teevad ka meie toiduainetööstused. Kolm suurt Eesti toidutootjat – Valio Eesti AS, TERE AS ja Orkla Eesti AS – on kutsunud külla armsa sisulooja Marie-Liset Tautsi, et näidata nii talle, aga ka kõigile meile, kui uuendusmeelsed on meie toidutootjad ja kuidas valmib kestlikult toodetud toit. Marie-Liset tegi oma külaskäikudest põnevad ja harivad videod, millega saad tutvuda ka siin lehel.  Valio Eesti AS Valio Eesti AS on ainus piimatööstus Eestis, mida on tunnustatud keskkonnasertifikaadiga 14001. See tähendab, et ettevõte on oma tegevusprotsessid põhjalikult kaardistanud ning selle tulemusena suudab tõsta tootmise efektiivsust ja vähendada keskkonnakulusid ning anda igale tarbijale kindlus, et tema lemmiktooted on valmistatud keskkonnasõbralikult ja -säästlikult.Valio Eesti AS olulised keskkonnaalased eesmärgid on reoveekoguse ja reostuskoormuse vähendamine; vee ja energia säästlik kasutamine ning olmejäätmete vähendamine. Viimastel aastatel on Valio keskkonda säästvatesse lahendustesse investeerinud ligi üheksa miljonit eurot. Ühe suuremaid investeeringuid tegi Valio tehase laiendamisse, mis võimaldas välja vahetada vana kodujuustuliini ning asendada see uue, ökonoomsema liiniga, mis võimaldab toota kaks korda rohkem kodujuustu ning seda enam kui kaks korda väiksema veekuluga. Kokku säästab uus liin aastas 12,5 miljonit liitrit vett – sama palju kui tarbib näiteks aastas kokku 400 Eesti inimest. Lisaks kasutab uus masin eelmisega võrreldes vähem elektrienergiat.Suurinvesteeringu rohelisemasse tegevusse tegi Valio ka oma Võru juustutehases, kuhu rajati ligi 1,6 miljoni euro eest päris oma gaasijaam ning modernne katlamaja, mis kasutavad keskkonnasäästlikumat LNG-kütust ning loovad kõik võimalused, et tulevikus minna üle biokütusele. Võrreldes eelkäijaga on uus süsteem 25% tõhusam, tõstes küttelahenduse efektiivsuse 95%-ni.2020. aastal hakkas Valio ka jagama tarbijatele tasuta korduvkasutatavaid silikoonkaasi, et jätkata pingutustega pakendiplasti vähendamise nimel. Korduvkasutatavad silikoonist kaaned sobivad jogurti-, kodujuustu- ja kohupiimatopside peale nii, et juba avatud piimatoode säilib kodus külmkapis kauem. Silikoonkaante jagamise eesmärk oli vähendada plasti kasutamist toidu pakendamisel. Plastkaante kasutamist vähendades hoiab Valio aastas kokku ligi 10 tonni plasti ehk umbes neli miljonit plastkaant.Orkla Eesti AS (Põltsamaa tehas)Orkla Eesti Põltsamaa tehases pööratakse suurt tähelepanu kestlikule toidutootmisele, olgu lõpp-produktiks köögiviljahoidised, valmistoidud, mahlad või smuutid. Võimalikult suur osa toorainest (umbes 70%) hangitakse kohalikelt põllumeestelt, mis tagab lühikesed tarneahelad – see on kestlikusse ja keskkonnahoiu aspektist ülioluline. Näiteks kõrvits, kartul ja peet jõuavad Põltsamaale Viljandi- või Tartumaa põldudelt, klaaspurgid aga Järvakandi klaasitehasest. Ettevõte on koostanud ka laiapõhjalise jätkusuutlikkuse strateegia, kus on sõnastatud peamised eesmärgid keskkonnahoiul: taastuvenergia osakaalu suurendamine; kogu väärtusahelas kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine; energia- ja veekasutuse ning toidujäätmete vähendamine toodangutonni kohta. Samuti on seatud eesmärgid toormete kestlikkusele, pakendimaterjalide kasutamisele, toodete tervislikkusele ning toiduohutuse, tööohutuse ja muudes tööga seotud valdkondades.Põltsamaa tehases kasutatav elekter põhineb 100% taastuvenergiale. Võrreldes 2016. aastaga on Põltsamaa tehase kliimaheitmete hulk vähenenud üle 50%. Peamiselt on see saavutatud tänu taastuvast allikast pärit elektri kasutamisele, samuti süsteemsele tööle tehaste energiatõhususe ning üldise tootmisefektiivsuse kasvatamisel. 2022. aastal muudeti tehases ka tootmisjääkide utiliseerimisviisi – Põltsamaa tehases tekkinud orgaanilised jäätmed suunatakse nüüdsest rohegaasi tootmisse. Sedaviisi toodetud rohegaasi peal sõidavad näiteks Tartu linnaliinide bussid. 2022. aastal võttis Põltsamaa kasutusele köögiviljade aurukoorija, mis võimaldab koorimiskadu vähendada viiendiku võrra. Samuti leiti moodus kasutada tavanormist erinevas mõõdus kurke salatite tootmisel, et võimalikult suur osa toormest leiaks kasutust. Investeeringud villijasse ja katlasse on suurendanud nii valmistoitude kui ka köögiviljasalatite tootmise efektiivsust, mis aitab vähendada tehase kliimaheitmeid, veekasutust ja toidujäätmeid. Jookide poolelt vahetati mullu välja tootmise pastöör, mis võimaldab kasutada ühe tonni toodangu tootmiseks 30% vähem soojusenergiat ning vett. 2022. aastal hakati kasutama 1- ja 2-liitriste jookide pakendeid, mille korgid jäävad pakendi külge kinni ning seeläbi aitavad vältida prügistamist. Selle keskkonnahoidliku muudatusega suudab Põltsamaa vältida aastas koguni kuni nelja tonni plasti sattumist loodusesse. Nende korkide valmistamisel on kasutatud taimepõhist ehk suhkruroost plasti, mistõttu on selle pakendi süsihappegaasi jalajälg 21% võtta väiksem. Samuti vähendati smuutide transpordipakendi kile mahtu 30% võrra. Nordic Milk OÜNordic Milk OÜ kontserni kuuluva TERE ASi tootmisüksus asub Põlvas. Nordic Milk oli 2022. aastal üks kümnest Eesti kestlikumast ettevõttest. Põlva tehases on palju panustatud digitaliseerimisse ja robotiseerimisse ning tootmises askeldab hulk pakkimisroboteid, mis tõhustavad kogu tootmisprotsessi.Praegu, Eesti toidu kuu ajal võtab TERE piimapakkidel kasutusele SUP-direktiivile vastavad korgid, mis kinnituvad pakendi külge. Põlva tootmisüksuses asub ka doypak'i liin, mille pakendid on maailmaski veel ainulaadsest 100% taaskasutatud materjalist. See pakk pakub tarbijale väiksemaid portsjoneid, tänu millele kulub vähem pakendit, aga läheb ka vähem toitu raisku. Osaliselt tuuakse sel liinil kasutatavad pakendid Põlvasse ka Eesti pakenditootjalt Estikolt, kes on selle unikaalse, 100% taaskasutatava monomaterjali välja töötanud just TERE tellimusel.TERE on oma toodetel võtnud märgistuse „kõlblik kuni“ asemel kasutusele märgistuse „parim enne“. See aitab vähendada toidu raiskamist, sest isegi kuupäeva möödudes võib piimatoode olla täiesti tarbimiskõlblik, hea ja kvaliteetne. Farmid, mis Põlva tootmisüksust piimaga varustavad, asuvad sellest kuni 100 km raadiuses ning ettevõttel on ka farme, mis asuvad tehasest vaid paari kilomeetri kaugusel. Seega võib juhtuda nii, et piim, mis hommikul lehmadelt lüpstakse, on juba järgmisel päeval toote näol kas kaupluste poole teel või koguni tarbija külmkapis. Tühjad piimapakid viiakse aga pärast kogumist Rootsi, kus need töödeldakse ümber ning neist saavad lõpuks mööbli- ja kipsplaadid.Põlva tehases toodetakse ka taimseid piimaalternatiive, mis on toidu kestliku tootmise tagamisel ja maailma rahvastiku äratoitmisel kindlasti üks tulevikutrende. Kõigis oma tootmisüksustes kasutab Nordic Milk rohelist elektrit.