2022 Järvamaa
Järvamaa toidupiirkond laiub Eesti sisemaal, mille piirid ulatuvad Vargamäelt Põltsamaani, Tapalt Vändrani. Meie kohalik toit kasvab ja valmib Paides ja Türil, Imaveres ja Järva-Jaanis. Siinset piirkonda iseloomustab piimalehmade rohkus, sestap räägime aasta jooksul väga palju piimast. Järvamaal ammub täna piimaandjaid julgelt rohkem kui siin elab täiskasvanud elanikke!
Tunnusmõttega “Piimajõed ja pudrumäed” soovime rõhutada seda, et meie toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine. Elame roheliste põldude ja karjamaade rohkel alal ning vaatamata maakamara all laiutavale paekivile, on muld meil viljakas. Kohati on pinnas ka vesine, ka soid ja allikate alasid, mis meie ökosüsteemi elus hoiavad, leidub Järvamaal hektarite kaupa ja seal paisuvad kuremarjad ning murakad, need on oluline vitamiinirohke täiendus toidulaual. Tulge ja proovige seda kohalikku toitu, neid piimaseid palasid siinselt valge kulla soonelt!
Kesk-Eesti pärimuslikud toidud on sarnaselt teistele riigi piirkondadele kartul ja oder. Palju on tehtud siinmail karaskit. Eesti või, mida talus toodeti, oli eelmisel sajandil hitt-toode lausa Inglismaal. Värske karask võiga on suupiste, millega siinkandis külalisi tihti kostitatakse tänaseni. Järvamaa toidupiirkond soovib olla ka kaasaegne edupiirkond ning uudisena kasutusele võtta pokteili mõiste ja tegemise. Nii nimetame piimatoote baasil tehtud külma või soojemat jooki. Soovime pokteile pakkuda igal piirkonna üritusel.
Kutsume sel aastal Järvamaad avastama. Tulge Vargamäele, kus sel aastal on aastanäitus „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“, kus saab pilku heita sajandite tagusesse kirjanduslikku toidukultuuri. Uudisena saab peale näituse vaatamist asuda Tammsaare väljamäel piknikule kui korv on tellitud. Korvi on kokku pannud Toidutare ja sisaldab rahvakirjaniku romaanides nimetatud lemmikmaitseid.
Kõhutäidet pakuvad eriilmelised ausat toitu pakkuvad toidukohad: Põhjaka mõis, kohvik-resto Ajatu Türil, hinnatud toiduvalikuga Baltimaade suurim maantee äärne restoran Tikupoiss, eri ajastute toidu rännakuid pakub ajakeskus Wittenstein, Kirna mõisakohvik ning paljud teised. Läbi suve on kusagil Järvamaal toimumas kohvikute ja puhvetite päevi, millest kõik soovijad võivad osa võtta. Külas saab käia Eesti veini kambris ja “lauakese” tellida Rabarestosse, mis asub nii salajases paigas, et läheneda saab ainult kanuuga. Kes peab lugu metsas kasvanud toidust, saab seda mekkida Toosikannus.
Eesti piimandusmuuseumi töötubades saab ise käed külge lüüa töötubades, kus antakse õpetust kohukese, või, jäätise ja kohupiimajuustu valmistamisest. Avastamist on palju ja kui Järvamaale on toidupiirkonna kahvel ametlikult üle antud, saab siinsetest plaanidest lähemalt lugeda kodulehelt www.jarvamaakohaliktoit.ee . Reisivihjeid lisandub kui maandud www.visitjarva.ee lehele.
Järvamaa toidupiirkonna avasündmus oli 14.mail Albus, kus einega murul tähistati maakonna toidupiirkonnaks nimetamise sündmust. Kesksuvel, 14.juulil, toimus teine piirkonna tähtsündmus Imaveres ehk Eesti Piimandusmuuseumi lehmale pühendatud piimapäev.