Metsaannid

Nii nagu meri on läbi sajandite andnud lisa sellele, mis kasvab eestimaalaste põldudel ja aedades, on siinne rahvas alati leidnud maitsvat toitu ka meie liigirikastest metsadest.

Pea iga eestlane on vähemalt korra elus jaaniöö paiku korjanud rohukõrre otsa metsaveerelt maitsvaid metsmaasikaid. Samuti tunneb siniste näppude järgi kiirelt ära ka inimese, kes on veetnud aega mustikaid korjates, et neist erinevaid magustoite või hoidiseid valmistada. Meie rabades ja soometsades leidub ka ohtralt murakaid, mille mesimagusatest C-vitamiinist pungil viljadest on hea moosi valmistada ning mille marjanutid on kuivatatud kujul ka hea teematerjal. 

Sügisel metsas käies kohtab sageli ka pohli ja jõhvikaid, mille maitse on ehk maiustamiseks ehk liiga hapu, kuid mis on mõlemad väga tervislikud ja seetõttu juba sajandeid rahvameditsiinis asendamatut rolli etendanud.

Samuti leidub Eesti metsades rohkesti seeni. Kuigi kõige rohkem leidub siin erinevaid riisikaid ja pilvikuid, on eestlane alati olnud kõige maiam puravike ja kukeseente järele – need hõrgu maitsega seened kõlbavad otse pannile panna ning neist valmiv kaste kuulub paljude lemmikroogade hulka.