Toit talust

Eestis on täna paarsada suurfarmi, mis toodavad ja müüvad maitsvat ja kvaliteetset Eesti toitu tööstustele ja kauplustele üle Eesti. Suurfarmidele lisaks tegutseb Eestis tuhandeid väiksemaid talusid, mille hõrk toodang on saadaval ennekõike erinevatel turgudel, festivalidel ja laatadel, aga ka valitud poodides. Talutoodangu hulka kuuluvad nii piima- kui lihatooted, aga ka siirupid ja hoidiseid ning juur- ja aedviljad. Loomakasvatusele spetsialiseerunud taludes kasvatatakse enamasti sigu, veiseid, lambaid aga ka muid loomi. Taimekasvatustalud püüavad tõhusamaks toimimiseks kasvatada erinevaid taimekultuure – kui kartulisaak jääb kesiseks, siis teraviljast või aedviljadest saadav kasum hoiab talu elujõulisena. Viimastel aastatel on üha rohkem tähelepanu pälvinud mahetootmine. Mahetoodete puhul vastab kogu tootmisprotsess rangetele mahetootmise nõuetele – tooraine on kasvatatud ilma sünteetiliste tõrjevahendite ja väetisteta, kõik koostisosade pärinevad mahepõllumajandusest, toitu tootvad inimesed on saanud mahetoidu käitlemise väljaõppe ning mahetoit ei puutu üheski tootmisetapis kokku mittemaheda toiduga. Kuigi paljud tänased suurtalud on väga pikkade traditsioonidega, siis on tootmis- ja juhtimismeetodid nendes viimaste aastakümnete jooksul väga palju muutunud. Inimtööjõu kõrval on üha suurema rolli saanud masinad, mis on aidanud talude tootlikkust hüppeliselt tõsta. Lisaks ei pea põllumehed olema tänapäeval mitte ainult osavad maaharimises ja loomakasvatuses, vaid ka targad ärimehed, kes ei pelga füüsilise töö kõrval ka paberitööd teha. Tänapäeval kehtivad tootmistaludele väga ranged kvaliteedi- ja toiduohutusnõuded ning lisaks regulatsioonide tundmisele peavad farmerid suutma pidada iga päev arvet kogu ettevõttes tehtava töö ja seal valmiva toidu kohta.