Piim

Nii nagu leib, on ka piim olnud juba aastatuhandeid eestimaalaste toidulaual asendamatu tähtsusega. Kuigi piimatoodete kõrvale on tekkinud palju muid joogivalikuid ning piimatarbimine on viimaste aastakümnetega mõnevõrra vähenenud, tarbib eestimaalane siiski võrreldes teiste riikide elanikega üsna palju piimatooteid – 2009. aastal oli juhtis Eesti koos Iirimaaga Euroopa piimatoodete tarbimise edetabelit. 

Kuni 20. sajandini joodi kodudes peaasjalikult toorpiima – rammusat lehmapiima mäletavad paljud pigem päevilt, mil käidi vanaema juures maal. Eesti poodides müüdava joogipiima rasvaprotsent on erinev, kuid enim armastavad eestimaalased täna 2,5% rasvasisaldusega piima. 

Pea kõik Eestis valmivad piimatooted – joogipiim, jogurt, juust, või, kodujuust, kohupiim, keefir, hapupiim ja teised tooted – on valmistatud toorpiimast. Kuigi Eestis valmistatakse ka piimapulbrit, siis piimatooteid sellest üldiselt ei valmistata.

Kauplustusse jõuab müügile pastöriseeritud piim, mida on kuumutatud 15 sekundit enam kui 70-kraadise temperatuuri juures. See tagab, et piim on vaba kõikvõimalikest bakteritest, mis valedes säilitustingimustes võivad hakata paljunema ja tervist kahjustama. Samas säilivad pastöriseerimise käigus piima väärtuslikud omadused nagu maitse, kaltsiumisisaldus ja vitamiinid ning piim püsib kauem värskena. Kui toorpiimast saab seistes hapupiim, siis pastöriseeritud piimas hapnemist tekitavaid baktereid ei ole ning piim rikneb.

Sarnaselt leivatoodetele on ka Eesti piimatoodete riiulid erinevalt paljude teiste riikide kauplustest ääretult rikkalikud. Lisaks erinevatele maitsetele leidub piimatoodete seas ka väga palju tooteid, mis on rikastatud kasulike bakteritega (näiteks LGG piimhappebakterid, Tartu Ülikooli teadlaste väljatöötatud ME-3 bakterid jmt) ja erinevate vitamiinidega, aga ka piimatooteid laktoositalumatuse käes kannatavatele inimestele.