Liha

Liha

Eestlased on alati olnud suured lihaarmastajad – eestimaalased tarbivad inimese kohta keskmiselt 65 kilogrammi lihatooteid aastas. Et juba sajandeid on leidunud pea igas talumajapidamises sigu, süüakse Eestis kõige rohkem just sealiha. 

Sealihast ahjupraad on ka iga Eesti pidulaua uhkus, olgu tegu siis sünnipäeva, jõulude, aastavahetuse või muu tähtpäevaga. Jaanipäeva eel täituvad aga Eesti kaupluste lihaletid ja ka paljude eestimaalaste külmkapid äädika- ja muudes maitsvates marinaadides sealihašašlõkkidega, mida jaanitule kõrval varda otsas küpsetatakse. Samuti on populaarsed sealihast singid, vorstid, hakkliha, pasteet, peekon ning viimastel aastatel ka mitmesugused lihast, muuhulgas ka seakamarast valmistatud snäkid.

Aasta-aastalt on sealiha kõrval hakanud kasvama ka linnuliha tähtsus. Linnulina, eriti broileri- ja kalkuniliha on tänu oma madalamale kalorsusele eriti populaarne terviseteadlikumate inimeste seas. 

Traditsiooniline grillkana on juba aastakümneid kuulunud eestimaalaste igapäevatoitude hulka, kuid linnulihatootjad teevad agaralt tööd, et ka linnulihafännide toidulaud oleks mitmekesine. Nii on just viimase aastakümne jooksul kasvanud Eesti kauplustes erinevates traditsioonilistes ja eksootilistes marinaadides kanalihatoodete osakaal, mis on hakanud üha jõulisemalt aastalõpu ja jaanipäeva traditsioonilisele pidulauale sealiha kõrvale tungima. Gurmaanide laual kohtab ka kodumaist parti, hane, vutti ja faasanit.

Ka veiseliha siinmail alati au sees olnud.  Hästi valmistatud veise sisefilee on paljude restoranide kvaliteedimärk. Samuti nauditakse veiseliha kodudes sinkide, vorstide, hakkliha ja teiste valmistoodetena.

Eesti suurimates kauplustes ja populaarseimatel turgudel leidub ka kodumaist vasikaliha, küülikuliha, lambaliha ja ulukiliha. Kuigi need pole täna veel Eesti kodudes kuigi sagedased külalised, kasvab nende populaarsus käsikäes inimeste söögivalmistamisoskuste ja isuga põnevate maitsete järele.